IT eetikakoodeks

Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Selle nädala ülesanne kõlab lihtsamalt kui tegelikult on. Mitte ei ole keeruline analüüs, vaid leida üles just see, IT. Eetikakoodekseid on tõesti palju, aga seda, mis on suunatud otse IT pihta, on avalikult leida raske. Asutuse mõistes nähakse IT-eetikakoodeksit pigem küberturvalisuse aspektist ning igasugu juhendid, kuidas võrgus käituda, on pigem asutusesiseseks kasutamiseks.

Kuna otseselt IT-eetikakoodeksit ei leidnud, siis võtsin esimese otsingutulemuse mida google pakkus, ning liisk langes IT kolledži eetikakoodeksile. Kuigi see eetikakoodeks on suunatud tudengitele üleüldiseks käitumisjuhiseks, siis saab seda otse kanda ka IT maailma. Käitu võrgus nii nagu avalikus kohas. Viisakale, hästi kasvatatud inimesele, ei tohiks seal midagi üllatavat olla. Käitu viisakalt, ära laima, tee oma tegevusi ise ja enda nimega. Ära põhjusta oma tegevuse või tegevuseta kahju teistele. 

Laias laastus, eks sama põhimõtet kannavad kõik asutused, lihtsalt mõned kirjeldavad seda pikemalt kui teised. IT kolledži eetikakoodeks mulle meeldib, kuna see on piisavalt lühike, et jõuaks selle läbi lugeda ja aru saada, kuid samas on kõik oluline ära öeldud. 

Materjali otsides sattusin ka Telia eetikakoodeksi peale. No olgem ausad, kui ma just ei ole Telia töötaja või ei kandideeri sinna tööle, siis ma sellist teksti läbi lugema ei hakka.

Pettustest

Me teame pettustest, me räägime nendest, meedia kirjutab ja hoiatab, riigi asutused hoiatavad, pank helistab ja ütleb, et tõenäoliselt on tegu pettusega, kas oled ikka kindel, et tahad raha Nigeeriasse saata? Ja järgmisel päeval on jälle meedias kiri, kuidas keegi kaotas kõik oma säästud.

Kuigi paljudele on internet igapäeva osa, siis on endiselt hämmastavalt palju neid inimesi, kes alles teevad esmaseid samme selle suunas. Nad ei ole harjunud, et teisel pool ekraani olev inimene, ei pruugi olla see, kes ta väidab end olevat. Näost näkku ju nii ei valetata, või tuleb see ruttu välja. Miks siis internetis nii ei ole? Kõik see, loob aga soodsa keskkonna kelmidele, kes erinevate pettuste teel üritavad kasu saada.

Tehnoloogia poolest, väga head lahendust ei ole. Ilma inimõigusi piiramata ning täielikku kontrolli omamata on väga raske, kui mitte võimatu, kontrollida kas tegu on pettusega. Teoreetiliselt on ju võimalik, et inimesel on sugulane, kuskil kaugel aafrikas, kes pärandas miljoneid. Selle tehniliseks kontrollimiseks on aga väga palju tundlike andmeid vaja.

Kui tehniliselt ei saa, siis mida saab teha? Koolitus, koolitus, koolitus! Me peame inimestele selgeks tegema, et kõik mis särab ei ole kuld. Me peame rohkem pettustest rääkima ning ka neid kanaleid pidi, mida kasutavad eakad ning alles äsja internetti astuvad isikud. Mida rohkem me räägime, seda paremini tunneme pettuse ära. Nigeeria printsi enam tänapäeval väga ei usuta, aga imehea investeerimisvõimalus mis on just sinule, on ju endiselt ahvatlev?

Mingit kasu võiks olla ka reeglitest, kuid ka siin põrkame kokku inimõigustega. Iga reegel on piirang, ning reeglite rakendamisel, tahes tahtmata piirame ka mingeid vabadusi. Kui palju vabadusi oleme nõus ohverdama, et kelmide elu võimalikult keeruliseks teha? Petturid leiavad võimaluse minna ümber reeglite, lõppude lõpuks on see ju nende "Töö" neid võimalusi leida.

IT Tugilahendustest

Kindlasti pole tegu uudse lahendusega, mis oli selle nädala ülesande eesmärk, küll aga, minu jaoks, uudse kohaga.

Just sel nädalal, kutsus tütar mind appi, et tule pane Minecraftis hääl kinni, ta ei saa muidu youtubest samal ajal muusikat kuulata. Võtsin seaded lahti, panin "master volume" nulli ja läksin minema. Vaevalt koridori jõudes hüüab ta mulle järgi, et ikka on hääl. Läksin tagasi, panin seadetest siis kõik võimalused nulli, et kas nüüd ka on. Jah ikka. Siis võtsin juba kõrvaklapid endale, et mis jama on. Tuli välja, et Minecraftis on ekraanilugeja tugi.

Tuleb välja, et see on seal juba kolm aastat. Tugilahendused on tõsised teemad ning vahest seetõttu ei osanud oodata neid mängude juures. Nüüd lähemalt uurides, on see maailm palju suurem ning erinevaid tugilahendusi mängude juures on palju. Ka mängutootjad on seda mõistmas ning aitavad arengule kaasa. Saidid nagu Can I Play That ja AbleGamers Charity kus puuetega inimesed ise proovivad ja arvustavad mänge, aitavad kindlasti sellele arengule kaasa. Tooks välja ka ühe MIT uuringu, kus tuli välja, et tegelikult eelistavad puuetega inimesed mängida täpselt samu mänge mida kõik teisedki, kui see neil vähegi võimalik on.

Lõpetuseks tsiteeriks eeltoodud uuringut: The disabled community is hugely neglected and discriminated against in many areas of life. Gaming should not be one of them.

Kasutatavusest veebis

Ülesanne: Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.

Oma näidete hindamiseks kasutan Jakob Nielseni välja pakutud viit põhilist kasutatavuse komponenti:

• õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
• tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
• meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
• vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
• rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?

Positiivse näitena saaks välja tuua Facebooki, sotsiaalmeedias on kasutajaliides A ja O.

• õpitavus - Kiire. Kasutajaliides on üles ehitatud intuitiivselt. 
• tõhusus - Süsteem on tõhus. Kannete tegemine on kiire ja täidab oma eesmärki.
• meeldejäävus - Kuna kasutajaliides on suhteliselt intuitiivne, siis isegi kui kasutasid mingit funktsiooni ammu, oskad seda otsida ka täna, või vähemalt tead umbkaudu kuskohas see olema peaks.
• vead (tegelikult veakindlus) - Kõige suurem viga mida kasutaja teeb, on et postitab ennem kui mõtleb. Seda aga ei saa ükski süsteem parandada, vaid selleks tuleb parandada kasutajat.
• rahulolu - Süsteemiga ollakse rahul, Kui süsteemil on 2019 aasta lõpuga kaks ja pool miljardit aktiivset kasutajat, siis näitab see efektselt, et süsteemiga ollakse rahul.

Negatiivset näidet on mõneti raske leida, mitte sellepärast, et neid ei oleks, vaid seetõttu, et peale negatiivset kogemust üldiselt enam lehte ei külasta ja seetõttu ka meelde ei jäta. Siiski, tooks siinkohal välja, võimalik et paljude lemmiku twitch.tv

• õpitavus - Keeruline, oli vaja kord pilti jagada teistele ja mõtlesin, et teen kiire streami. Kiirest streamist sai pikk õppimise protsess, et üldse pilt ette saada.
• tõhusus - Teist korda oleks juba lihtsam, ning kuna keskkond on ikkagi paljude lemmik, siis ilmselt ta tõhus on.
• meeldejäävus - tõenäoliselt suudaksin streami käima saada mälu järgi, aga täit kindlust ei ole. Ilmselt valiksin pigem Zoomi.
• vead (tegelikult veakindlus) - Võimalus vigu teha on palju, kuna võimalust oma streami seadistada on palju. 
• rahulolu - Esmane kogemus ei olnud meeldiv, süsteem tundus keeruline ja liiga palju mässamist. Teist korda prooviksin ilmselt mõnda muud keskkonda.

Arendus ja ärimudel

Ülesanne: Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Olen kokku puutunud kose mudeliga. Tol hetkel küll teadmatult, aga tagantjärgi vaadates selgelt kose mudelina arendatud ettevõtte töö ja riskihaldussüsteem. Analüütik koostas 50 lk süsteemi kirjeldust, räägiti ca 50 ettevõtte töötajaga, et mida süsteemist oodatakse, kuidas peaks välja nägema, mida peab süsteem tegema. Toimus justkui põhjalik analüüs ning selle tulemusena toodeti tarkvara, mis reaalseks tööks ei sobinud. Peale toote esmast valmimist hakkas koheselt ümberehitamine ning viie aasta pärast, kõrvutades esmast analüüsi ning nüüdseks ümberehitatud ja kasutusel süsteemi, ei oskaks arvatagi, et tegemist on sama tootega. Tulevikus vaatan väga kriitiliselt, kui keegi pakub äritarkvara arendust kose mudelit järgides. Meie probleem ei peitunud mitte arendajates, vaid töötajad ei osanud sisendit anda, kuna nad lihtsalt ei teadnud mida nad tegelikult tahavad.

Ärimudelitest, minu jaoks kõige vastuolulisem on terviklahendus, kus pakutakse tarkvara koos riistvaraga. Sellesse mudelisse on juba eos sisse kirjutatud loogika, kasuta ainult minu tooteid. Tihtipeale need ei ühildu teiste tootjate toodetega, kuna see rikuks ärimudelit. Hea näide on Apple. Tooted on head, tänu terviklahenduse pakkumisele on suudetud peaaegu elimineerida igasugused tark ja riistvara ühildusprobleemid. Kõik on ilus, senikaua kuni kõik tehnika mida kasutad on ka Apple oma. Kui aga peaks tekkima vajadus ühildada mõne teise tootja toodet ühtsesse süsteemi, tekib kohe üks peavalu. Kas olete proovinud windowsi ja mac-i kodus ühes võrgus nähtavaks teha, või kas mäletate kuidas pidi võimlema, et iphonest pilte esimestesse Samsungi smarttv-desse näidata. 

Eric S. Raymond, Hacker-HOWTO arvustus

Lugenud läbi Hacker-HOWTO dokumendi eestikeelse tõlke tekitas see huvi lugeda kohe ka ingliskeelne kaasajastatud dokument, kuna tõlge on aastast 2016. Enne kui seda teha jõuan, tuleb aga ära kirjutada arvustus, kuna esitamise tähtaeg surub peale ning ka muud probleemid ootavad lahendamist.

Üldiselt mulle see tekst väga meeldis, ning soovin, et oleksin lugenud seda gümnaasiumis. Mäletan hästi, et tol hetkel maadlesin motivatsiooni puudumisega ning pigem keskendusin mängudele. Sammuti ei suutnud minu tollane informaatika õpetaja piisavalt innustada Linuxit kasutama hakata, kuigi ta ise on paadunud Ubuntu fänn. Võib-olla just see artikkel oli puudu. Sammuti peaks olema see dokument kohustuslikuks kirjanduseks kõigile ajakirjanikele, ehk lõpuks suudetakse ka meedias vahet teha häkkeritel ja kräkkeritel.

Tehnilise poole pealt häkkeriks saamine on ju imelihtne ning tahaks enda 16 aastasele minale öelda järgnevat:

1. Võta kasutusele linux. Variante on palju, Ubuntu on ilus, populaarne ja ümmargune, aga variante on ka teisigi. Sa veel ei tea milleks seda on vaja, aga lihtsalt on.
2. Õpi selgeks python. Sellega on hea alustada ning sealt edasi mis iganes teist keelt õppida on juba kerge.
3. Rakenda pythoni õppimise tulemust ning näita seda teistelegi. Tee sellest veebileht.

Häkkeri suhtumise pool on kindlasti keerulisem. Igaüks kindlasti selleks ei sobi, isegi kui tahaks. Lihtsat juhendit kaasa anda ei saa, saab vaid teoretiseerida ja idealiseerida. Selleks on ka see dokument hea, et mõelda ja võrrelda, kas just sina oledki see varjatud häkker.

IT juhtimine ja riskihaldus

• Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...).

Esimene tuntud IT juht kes pähe tuleb, on vast Jeff Bezos. Kuidas aga hinnata teda juhi rollides, kui veebis on kirjas enamasti kordaminekud ja vaid suuremad põrumised. Enamik igapäevatööd on ju kaugelt vaataja eest peidus, kuidas ta suhtleb oma alluvatega, kuidas käitub koosolekutel jne. Sellest kirjutatakse vaid siis kui midagi on kas väga ästi või väga halvasti. Küll aga mõningaid oletusi saame siiski teha.

Jeff peab olema selge juht, tal peab olema selge visioon ning ta on suutnud seda oma alluvatele edasi delegeerida, muidu ei oleks ta jõudnud sinna, kus ta tänaseks päevaks on.

Sammuti olen suhteliselt kindel, et ta vastab ka nö. Arengumootori kriteeriumitele. Vaevalt ta kogu selle vastutuse oma innovatsiooni tiimile on edasi kandnud. Või kui ka tänaseks see nii on, siis varem kindlasti mitte.

Kui uskuda thestrategywatch artikklit kus on välja toodud paljuu positiivseid juhiomadusi, siis üldiselt tundub Jeff Visiooniga, kliendi rahulolule pühendunud, kontrollija juht.

Teiseks võtaks vast Steve Jobsi. Tänaseks küll meie seast lahkunud, kuid sammuti saanud ka innovatsiooni sünonüümiks. Kus aga räägitakse innovatsioonist, tootearendusest, edulugudest, siis ilmselt tuuakse seal ka näiteid Steve Jobsist. Tema eluloo filmis räägiti, et juhtkonna koosolekutel oli rõhk just innovatsioonil ja tootearendusel, finantsnäitajad olid teisejärgulised. Steve iseloomustuse võiks vast võtta kokku mõne tema tsitaadiga: 

"If you don’t love it, you’re going to fail."

"Let’s go invent tomorrow rather than worrying about what happened yesterday."

"I don’t care about being right. I care about success and doing the right thing."

"One of the things that made Apple great was that, in the early days, it was built from the heart."