Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft, avavara litsentsid. Milleks on vaja avalikule tarkvarakomponendile litsentsilepingut, kui see on niigi, avalik? Põhiliselt kaitsmaks, et vabavara jääks vabaks ka peale järmise arendaja arendust. Lühidalt jagatakse vabavara litsentsid nelja klassi:

1. Väga tugev (AGPL). Selle litsentsi alusel tuleb avaldada kogu lähtekood ja dokumenteerida ja välja tuua ka iga muudatus. Arendades äritarkvara ning kasutades seal mõnd komponenti, mis selle litsentsiga on määratud, ja palun, kohustus kogu äritarkvara kood avalikustada. Ilmselt mitte parim valik äritarkvara puhul. Wikipedias on aga terve tarkvara nimekiri mis selle litsentsiga kaitstud. Ise olen kokku puutunud Nextcloudiga.

2. Tugev (GNU GPL). Sel puhul on lubatud tarkara kasutada, kopeerida, jagada ja ka muuta. Muuta ei tohi litsentsi ning ka kõik arendused peavad järgima esialgset litsentsi. Kõik muudatused peavad olema välja toodud koos muutmise kuupäevaga. Ilmselt üks enimkasutatavaid vabavara litsentse. Hea näide: Ubuntu.

3. Nõrk (GNU LGPL). Siin lähtekoodi avalikustamise kohustust ei ole. Põhiliselt kasutatakse tarkvara komponentide kaitseks. Sellega saab teha osa enda tarkvarast avalikuks ning seeläbi saavad teised arendajad seda komponenti kasutada. Lubatud on ka komponendi muutmine. Sisuliselt "copy-paste" kokkulepe. Tuntumad näited siin Mozilla Firefox ja LibreOffice.

4. Puudub. Copylefti ei ole. Sel juhul peab kaasas olema dokumentatsioon, kus on välja toodud õigused, mida teha võib. Näiteks Apache

Ole inimene!

Luues tutvusi internetis, ei tea sa kunagi, kelle otsa satud. Suheldes usud sa tema sõnu, vähemal või suuremal määral. Mida aeg edasi, seda rohkem infokilde tekib ning iga lisanduva detailiga arutled, kas see sobib pilti või mitte. Üritad tuvastada kellega on tegu ja kui palju sinule on valetatud. Mõnikord aga ei olegi valetatud, vaid oled ise loonud oma eelarvamuste ja saadaoleva info põhjal täiesti vale pildi.

Kui passi vaadates tunned hirmu, sest pension justkui ei olegi enam nii kaugel, siis internetis rollimänge mängides, justkui juba eeldad, et oled seltskonnas kõige vanem. Ühes mängus, kus eesmärk on leida omale meeskond ning siis meeskonnaga koos ehitada ja ühiselt arendada küla, sattusin kokku väga lõbusate inimestega. Kokku oli meid 4 ning meeskonnatöö sujus. Eraelust ei räägitud, küll aga mängu kohta teadmiste jagamine ja üksteise aitamine oli prioriteet. Pahaaimamatult lõin ka seal endale pildi, et ilmselt päris noorte inimestega tegu ei ole, küll aga kindlasti minust nooremad, kuna ajast neil puudu ei olnud, mängus olid nad ennem mind ning jäid minust ka sinna, kui minul aeg magama minna, et järgmine päev tööle liikuda. Suur oli minu üllatus, kui ühel päeval tuli teemaks, millega siis päris elus ka tegeletakse ning selle tulemusena avastasin, et hoopis mina olin seal seltskonnas kõige noorem.

Üldiselt, mida ma õppisin? Ära eelda liiga palju. Käitu viisakalt, sa kunagi ei tea, kellega tegelikult suhtled. Ole inimene!