IKT arengukava 2020, mis on realiseerunud, mis mitte?

Mõned mõtted, mis ehk Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, kõige paremini on realiseerunud ning mis pigem mitte.

Visiooni esimene punkt, Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond, on õnneks endiselt nii. Kuigi otseseid piiranguid ei ole, kirjutada võib endiselt kõigest, on palju tähelepanu juhitud asjaolule, et ehk ei ole kõige mõistlikum avalikult kõigest rääkida. Tekkimas on järjest rohkem "kirjutamata reegleid", kuna arusaam, et sa ei ole internetis anonüümne on inimestele järjest enam kohale jõudmas. Mõneti ka seetõttu on veel enam tähelepanu pööratud privaatsusele ja andmekaitsele. Seda toetamaks on 2018 mais jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, ehk GDPR. Privaatsus ja andmete kaitse on selgelt prioriteet ning ka ühiskonna teadlikus selle vajalikkusest on kasvamas.

Visioonist täielikult ebaõnnestunud on: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele." Ei saa öelda, et selle teemaga ei ole tegeletud, lihtsalt seda ei ole tööle saadud. SKAIS2 arendus põrus, põhjuseid oli mitmeid, näpuga näitamist ja süüdlase otsimist palju, kuid fakt on, et tänaseks päevaks süsteem ei tööta. Digiretsept, justkui eksisteerib, üldjuhul ka töötab, aga ikka ei meeldi. Väidetavalt on süsteem aeglane, keeruline ning retseptide koostamise aega tuleb hoolikalt valida, kuna mitte alati süsteem ei toimi. Ise seda kontrollida ei saa, seega usaldan perearsti arvamust. Kokkuvõttes ei näe, et selles valdkonnas viimase seitsme aastaga midagi oluliselt paremaks või kvaliteetsemaks läinud.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 on kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

WikiWiki, Õnn või õnnetus?

WikiWikiWeb - Just selle nimega lõi Ward Cunningham esimese Wiki 1994 aastal. Koha kus kasutajad said kiirelt sisu muuta samas kui taustal oli rakendatud versioonihaldus. 2001 loodi Wikipeedia ning kes vähegi on 2000-ndatel koolis käinud, on kindlasti sellega ka kokku puutunud.

Wikipeedia on ühtlasi õnn ja õnnetus. Kogu info on kiirelt ja lihtsalt kättesaadav ning tihtipeale ei teki kahtlustki, et see ei pruugi tõde olla. Me ei mõtle, et wikipeedia sisu võib muuta igaüks, selle sisu kontrollivad vaid teised kasutajad, kes parandades kirjutavad sinna oma arvamuse. Kui entsüklopeedial on autor, kes justkui annab mingisuguse kvaliteedi tunnuse, või vähemalt võimaluse kontrollida tema pädevust, siis wikis seda ei ole.

Kuidas siis eristada tõde väljamõeldisest? Me eeldame, et ega keegi pahatahtlikult mingit jama ju ei kirjuta. Wikit kasutades peaks koguaeg peas käima, et see ei pruugi olla õige. Heal wiki artikklil on viited algallikale, et lihtsalt ja kiirelt vajadusel infot kontrollida. Kui viiteid ei ole, on see esimene ohumärk. Kui info tundub jabur, tuleks sellesse ka skeptiliselt suhtuda.

Kokkuvõttes, wiki on väga hea koht info kiireks leidmiseks, kuid saadud infot peaks kontrollima. Entsüklopeediad ilmselt veel lähiajal täiesti ära ei kao, küll aga sellist pilti, kus pea igas kodus oli "ENE kollektsioon" riiulil, me ilmselt enam kunagi ei näe.

Midagi vana...mis on alles, mis juba unustatud

E-mail

Millal saadeti esimene e-mail? Esimene programm mis vähegi meenutab e-maili loodi MIT-s 1965. Selle nimi oli Mailbox ning sisuliselt sai sinna kirja panna sõnumeid mida järgmine kasutaja sai lugeda. Süsteem oli efektiivne, eeldusel, et kõik kasutasid sama arvutit.

1969 loodi Arpanet, mis sillutas teed arvutitevahelisele sõnumivahetusele. Juba samal aastal saadeti arvutite vahel esimene sõnum. 1971 võttis Ray Tomlinson kasutusele märgi @ ning e-mail, nii nagu me seda täna tunneme, oli sündinud. Kontseptsioon oli lihtne: kasutajanimi@arvutinimi. Viie aastaga kasvas selle suhtlusvahendi kasutatavus tasemeni, kus 75% kogu võrguliiklusest oli elektrooniline sõnumivahetus. Tänaseks on lääne maailmas inimese e-maili olemasolu sama elementaarne kui nimi. Eestis saab kodanik oma esimese e-maili sündides ... isikukood@eesti.ee



IRC

IRC - Instant Relay Chat, loodi Soomes 1988. Kuigi täna kasutatakse seda vähe, oli oma hiilgeajal kasutajaid miljoneid. IRC eelis teiste jututubade ees oli tema kasutatavus ja paindlikus. Sai luua bot-e, skripte mis tegid lihtsast jutuajamisest interaktiivse ja mängulise keskkonna.

Kuigi IRC kaotas oma kasutajaid lihtsatele suhtlusvahenditele, nt MSN messenger ja facebook messenger, on siiski pead tõstmas moodsamad ja huvitavamad suhtluskanalid, nt Slack ja Discord, mis jällegi võimaldavad kasutajatel luua seda mängulisust ja kasulikkust mida pakuvad bot-id.

Kolm huvitavat projekti, millest asja ei saanud...

Microsoft Zune

I-Podi teavad vist kõik, aga kes mäletab sellist toodet nagu Microsoft Zune? Esmalt loodud aastal 2006, pidi pakkuma konkurentsi juba aastaid edukalt turul olnud I-Podile. Tootmine lõpetati oktoobris 2011. Mis juhtus?

Microsoft lõi toote, mis ei erinenud juba turul olemasolevast, täitis sama eesmärki, sama edukalt ning ei pakkunud midagi uut ega ühtegi põhjust miks peaks välja vahetama tuntud ja usaldatud I-Podi.
Toote edule ei aidanud ka kaasa prohmakas, kus arendajad olid unustanud, et eksisteerib liigaasta, mistõttu 31 detsember 2008, seadmed lakkasid töötamast.

Google Glass

Toode, mis pidi vapustama maailma, muutma liitreaalsuse ulmefilmidest olevikku, kajastama tehisintellekti võidukäiku... takerdus raha ja privaatsuse sasipuntrasse ning on tänaseks kasutusel vaid vähesel määral. Inimesed ei olnud valmis maksma $1500 toote eest, mida mitmetes avalikes kohtades keelustama hakati, kuna see võimaldas salvestada videot, ilma et keegi sellest aru saaks.

Amazon Fire phone

Jah, Amazon on tootnud telefone, juuli 2014 - august 2015. Telefonil oli 3D display, mis tundus uus ja huvitav, aga üldiselt suhteliselt kasutu. Selleks, et telefon tööle saada, tuli Amazonil androidi kõvasti mudida, mille tulemusena paljud rakendused enam seal ei töötanud, sh. google maps ja gmail. Kui sellele lisada ka telefoni kõrge hind, mis oli samas hinnaklassis teiste tipptelefonidega ning ka fakt, et toodet müüdi vaid AT&T võrgu klientidele, siis pole ka ime, et tänaseks teavad vaid vähesed, et Amazon on telefone tootnud.