IT eetikakoodeks

Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Selle nädala ülesanne kõlab lihtsamalt kui tegelikult on. Mitte ei ole keeruline analüüs, vaid leida üles just see, IT. Eetikakoodekseid on tõesti palju, aga seda, mis on suunatud otse IT pihta, on avalikult leida raske. Asutuse mõistes nähakse IT-eetikakoodeksit pigem küberturvalisuse aspektist ning igasugu juhendid, kuidas võrgus käituda, on pigem asutusesiseseks kasutamiseks.

Kuna otseselt IT-eetikakoodeksit ei leidnud, siis võtsin esimese otsingutulemuse mida google pakkus, ning liisk langes IT kolledži eetikakoodeksile. Kuigi see eetikakoodeks on suunatud tudengitele üleüldiseks käitumisjuhiseks, siis saab seda otse kanda ka IT maailma. Käitu võrgus nii nagu avalikus kohas. Viisakale, hästi kasvatatud inimesele, ei tohiks seal midagi üllatavat olla. Käitu viisakalt, ära laima, tee oma tegevusi ise ja enda nimega. Ära põhjusta oma tegevuse või tegevuseta kahju teistele. 

Laias laastus, eks sama põhimõtet kannavad kõik asutused, lihtsalt mõned kirjeldavad seda pikemalt kui teised. IT kolledži eetikakoodeks mulle meeldib, kuna see on piisavalt lühike, et jõuaks selle läbi lugeda ja aru saada, kuid samas on kõik oluline ära öeldud. 

Materjali otsides sattusin ka Telia eetikakoodeksi peale. No olgem ausad, kui ma just ei ole Telia töötaja või ei kandideeri sinna tööle, siis ma sellist teksti läbi lugema ei hakka.

Pettustest

Me teame pettustest, me räägime nendest, meedia kirjutab ja hoiatab, riigi asutused hoiatavad, pank helistab ja ütleb, et tõenäoliselt on tegu pettusega, kas oled ikka kindel, et tahad raha Nigeeriasse saata? Ja järgmisel päeval on jälle meedias kiri, kuidas keegi kaotas kõik oma säästud.

Kuigi paljudele on internet igapäeva osa, siis on endiselt hämmastavalt palju neid inimesi, kes alles teevad esmaseid samme selle suunas. Nad ei ole harjunud, et teisel pool ekraani olev inimene, ei pruugi olla see, kes ta väidab end olevat. Näost näkku ju nii ei valetata, või tuleb see ruttu välja. Miks siis internetis nii ei ole? Kõik see, loob aga soodsa keskkonna kelmidele, kes erinevate pettuste teel üritavad kasu saada.

Tehnoloogia poolest, väga head lahendust ei ole. Ilma inimõigusi piiramata ning täielikku kontrolli omamata on väga raske, kui mitte võimatu, kontrollida kas tegu on pettusega. Teoreetiliselt on ju võimalik, et inimesel on sugulane, kuskil kaugel aafrikas, kes pärandas miljoneid. Selle tehniliseks kontrollimiseks on aga väga palju tundlike andmeid vaja.

Kui tehniliselt ei saa, siis mida saab teha? Koolitus, koolitus, koolitus! Me peame inimestele selgeks tegema, et kõik mis särab ei ole kuld. Me peame rohkem pettustest rääkima ning ka neid kanaleid pidi, mida kasutavad eakad ning alles äsja internetti astuvad isikud. Mida rohkem me räägime, seda paremini tunneme pettuse ära. Nigeeria printsi enam tänapäeval väga ei usuta, aga imehea investeerimisvõimalus mis on just sinule, on ju endiselt ahvatlev?

Mingit kasu võiks olla ka reeglitest, kuid ka siin põrkame kokku inimõigustega. Iga reegel on piirang, ning reeglite rakendamisel, tahes tahtmata piirame ka mingeid vabadusi. Kui palju vabadusi oleme nõus ohverdama, et kelmide elu võimalikult keeruliseks teha? Petturid leiavad võimaluse minna ümber reeglite, lõppude lõpuks on see ju nende "Töö" neid võimalusi leida.

IT Tugilahendustest

Kindlasti pole tegu uudse lahendusega, mis oli selle nädala ülesande eesmärk, küll aga, minu jaoks, uudse kohaga.

Just sel nädalal, kutsus tütar mind appi, et tule pane Minecraftis hääl kinni, ta ei saa muidu youtubest samal ajal muusikat kuulata. Võtsin seaded lahti, panin "master volume" nulli ja läksin minema. Vaevalt koridori jõudes hüüab ta mulle järgi, et ikka on hääl. Läksin tagasi, panin seadetest siis kõik võimalused nulli, et kas nüüd ka on. Jah ikka. Siis võtsin juba kõrvaklapid endale, et mis jama on. Tuli välja, et Minecraftis on ekraanilugeja tugi.

Tuleb välja, et see on seal juba kolm aastat. Tugilahendused on tõsised teemad ning vahest seetõttu ei osanud oodata neid mängude juures. Nüüd lähemalt uurides, on see maailm palju suurem ning erinevaid tugilahendusi mängude juures on palju. Ka mängutootjad on seda mõistmas ning aitavad arengule kaasa. Saidid nagu Can I Play That ja AbleGamers Charity kus puuetega inimesed ise proovivad ja arvustavad mänge, aitavad kindlasti sellele arengule kaasa. Tooks välja ka ühe MIT uuringu, kus tuli välja, et tegelikult eelistavad puuetega inimesed mängida täpselt samu mänge mida kõik teisedki, kui see neil vähegi võimalik on.

Lõpetuseks tsiteeriks eeltoodud uuringut: The disabled community is hugely neglected and discriminated against in many areas of life. Gaming should not be one of them.

Kasutatavusest veebis

Ülesanne: Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.

Oma näidete hindamiseks kasutan Jakob Nielseni välja pakutud viit põhilist kasutatavuse komponenti:

• õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
• tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
• meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
• vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
• rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?

Positiivse näitena saaks välja tuua Facebooki, sotsiaalmeedias on kasutajaliides A ja O.

• õpitavus - Kiire. Kasutajaliides on üles ehitatud intuitiivselt. 
• tõhusus - Süsteem on tõhus. Kannete tegemine on kiire ja täidab oma eesmärki.
• meeldejäävus - Kuna kasutajaliides on suhteliselt intuitiivne, siis isegi kui kasutasid mingit funktsiooni ammu, oskad seda otsida ka täna, või vähemalt tead umbkaudu kuskohas see olema peaks.
• vead (tegelikult veakindlus) - Kõige suurem viga mida kasutaja teeb, on et postitab ennem kui mõtleb. Seda aga ei saa ükski süsteem parandada, vaid selleks tuleb parandada kasutajat.
• rahulolu - Süsteemiga ollakse rahul, Kui süsteemil on 2019 aasta lõpuga kaks ja pool miljardit aktiivset kasutajat, siis näitab see efektselt, et süsteemiga ollakse rahul.

Negatiivset näidet on mõneti raske leida, mitte sellepärast, et neid ei oleks, vaid seetõttu, et peale negatiivset kogemust üldiselt enam lehte ei külasta ja seetõttu ka meelde ei jäta. Siiski, tooks siinkohal välja, võimalik et paljude lemmiku twitch.tv

• õpitavus - Keeruline, oli vaja kord pilti jagada teistele ja mõtlesin, et teen kiire streami. Kiirest streamist sai pikk õppimise protsess, et üldse pilt ette saada.
• tõhusus - Teist korda oleks juba lihtsam, ning kuna keskkond on ikkagi paljude lemmik, siis ilmselt ta tõhus on.
• meeldejäävus - tõenäoliselt suudaksin streami käima saada mälu järgi, aga täit kindlust ei ole. Ilmselt valiksin pigem Zoomi.
• vead (tegelikult veakindlus) - Võimalus vigu teha on palju, kuna võimalust oma streami seadistada on palju. 
• rahulolu - Esmane kogemus ei olnud meeldiv, süsteem tundus keeruline ja liiga palju mässamist. Teist korda prooviksin ilmselt mõnda muud keskkonda.

Arendus ja ärimudel

Ülesanne: Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Olen kokku puutunud kose mudeliga. Tol hetkel küll teadmatult, aga tagantjärgi vaadates selgelt kose mudelina arendatud ettevõtte töö ja riskihaldussüsteem. Analüütik koostas 50 lk süsteemi kirjeldust, räägiti ca 50 ettevõtte töötajaga, et mida süsteemist oodatakse, kuidas peaks välja nägema, mida peab süsteem tegema. Toimus justkui põhjalik analüüs ning selle tulemusena toodeti tarkvara, mis reaalseks tööks ei sobinud. Peale toote esmast valmimist hakkas koheselt ümberehitamine ning viie aasta pärast, kõrvutades esmast analüüsi ning nüüdseks ümberehitatud ja kasutusel süsteemi, ei oskaks arvatagi, et tegemist on sama tootega. Tulevikus vaatan väga kriitiliselt, kui keegi pakub äritarkvara arendust kose mudelit järgides. Meie probleem ei peitunud mitte arendajates, vaid töötajad ei osanud sisendit anda, kuna nad lihtsalt ei teadnud mida nad tegelikult tahavad.

Ärimudelitest, minu jaoks kõige vastuolulisem on terviklahendus, kus pakutakse tarkvara koos riistvaraga. Sellesse mudelisse on juba eos sisse kirjutatud loogika, kasuta ainult minu tooteid. Tihtipeale need ei ühildu teiste tootjate toodetega, kuna see rikuks ärimudelit. Hea näide on Apple. Tooted on head, tänu terviklahenduse pakkumisele on suudetud peaaegu elimineerida igasugused tark ja riistvara ühildusprobleemid. Kõik on ilus, senikaua kuni kõik tehnika mida kasutad on ka Apple oma. Kui aga peaks tekkima vajadus ühildada mõne teise tootja toodet ühtsesse süsteemi, tekib kohe üks peavalu. Kas olete proovinud windowsi ja mac-i kodus ühes võrgus nähtavaks teha, või kas mäletate kuidas pidi võimlema, et iphonest pilte esimestesse Samsungi smarttv-desse näidata. 

Eric S. Raymond, Hacker-HOWTO arvustus

Lugenud läbi Hacker-HOWTO dokumendi eestikeelse tõlke tekitas see huvi lugeda kohe ka ingliskeelne kaasajastatud dokument, kuna tõlge on aastast 2016. Enne kui seda teha jõuan, tuleb aga ära kirjutada arvustus, kuna esitamise tähtaeg surub peale ning ka muud probleemid ootavad lahendamist.

Üldiselt mulle see tekst väga meeldis, ning soovin, et oleksin lugenud seda gümnaasiumis. Mäletan hästi, et tol hetkel maadlesin motivatsiooni puudumisega ning pigem keskendusin mängudele. Sammuti ei suutnud minu tollane informaatika õpetaja piisavalt innustada Linuxit kasutama hakata, kuigi ta ise on paadunud Ubuntu fänn. Võib-olla just see artikkel oli puudu. Sammuti peaks olema see dokument kohustuslikuks kirjanduseks kõigile ajakirjanikele, ehk lõpuks suudetakse ka meedias vahet teha häkkeritel ja kräkkeritel.

Tehnilise poole pealt häkkeriks saamine on ju imelihtne ning tahaks enda 16 aastasele minale öelda järgnevat:

1. Võta kasutusele linux. Variante on palju, Ubuntu on ilus, populaarne ja ümmargune, aga variante on ka teisigi. Sa veel ei tea milleks seda on vaja, aga lihtsalt on.
2. Õpi selgeks python. Sellega on hea alustada ning sealt edasi mis iganes teist keelt õppida on juba kerge.
3. Rakenda pythoni õppimise tulemust ning näita seda teistelegi. Tee sellest veebileht.

Häkkeri suhtumise pool on kindlasti keerulisem. Igaüks kindlasti selleks ei sobi, isegi kui tahaks. Lihtsat juhendit kaasa anda ei saa, saab vaid teoretiseerida ja idealiseerida. Selleks on ka see dokument hea, et mõelda ja võrrelda, kas just sina oledki see varjatud häkker.

IT juhtimine ja riskihaldus

• Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...).

Esimene tuntud IT juht kes pähe tuleb, on vast Jeff Bezos. Kuidas aga hinnata teda juhi rollides, kui veebis on kirjas enamasti kordaminekud ja vaid suuremad põrumised. Enamik igapäevatööd on ju kaugelt vaataja eest peidus, kuidas ta suhtleb oma alluvatega, kuidas käitub koosolekutel jne. Sellest kirjutatakse vaid siis kui midagi on kas väga ästi või väga halvasti. Küll aga mõningaid oletusi saame siiski teha.

Jeff peab olema selge juht, tal peab olema selge visioon ning ta on suutnud seda oma alluvatele edasi delegeerida, muidu ei oleks ta jõudnud sinna, kus ta tänaseks päevaks on.

Sammuti olen suhteliselt kindel, et ta vastab ka nö. Arengumootori kriteeriumitele. Vaevalt ta kogu selle vastutuse oma innovatsiooni tiimile on edasi kandnud. Või kui ka tänaseks see nii on, siis varem kindlasti mitte.

Kui uskuda thestrategywatch artikklit kus on välja toodud paljuu positiivseid juhiomadusi, siis üldiselt tundub Jeff Visiooniga, kliendi rahulolule pühendunud, kontrollija juht.

Teiseks võtaks vast Steve Jobsi. Tänaseks küll meie seast lahkunud, kuid sammuti saanud ka innovatsiooni sünonüümiks. Kus aga räägitakse innovatsioonist, tootearendusest, edulugudest, siis ilmselt tuuakse seal ka näiteid Steve Jobsist. Tema eluloo filmis räägiti, et juhtkonna koosolekutel oli rõhk just innovatsioonil ja tootearendusel, finantsnäitajad olid teisejärgulised. Steve iseloomustuse võiks vast võtta kokku mõne tema tsitaadiga: 

"If you don’t love it, you’re going to fail."

"Let’s go invent tomorrow rather than worrying about what happened yesterday."

"I don’t care about being right. I care about success and doing the right thing."

"One of the things that made Apple great was that, in the early days, it was built from the heart."

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft, avavara litsentsid. Milleks on vaja avalikule tarkvarakomponendile litsentsilepingut, kui see on niigi, avalik? Põhiliselt kaitsmaks, et vabavara jääks vabaks ka peale järmise arendaja arendust. Lühidalt jagatakse vabavara litsentsid nelja klassi:

1. Väga tugev (AGPL). Selle litsentsi alusel tuleb avaldada kogu lähtekood ja dokumenteerida ja välja tuua ka iga muudatus. Arendades äritarkvara ning kasutades seal mõnd komponenti, mis selle litsentsiga on määratud, ja palun, kohustus kogu äritarkvara kood avalikustada. Ilmselt mitte parim valik äritarkvara puhul. Wikipedias on aga terve tarkvara nimekiri mis selle litsentsiga kaitstud. Ise olen kokku puutunud Nextcloudiga.

2. Tugev (GNU GPL). Sel puhul on lubatud tarkara kasutada, kopeerida, jagada ja ka muuta. Muuta ei tohi litsentsi ning ka kõik arendused peavad järgima esialgset litsentsi. Kõik muudatused peavad olema välja toodud koos muutmise kuupäevaga. Ilmselt üks enimkasutatavaid vabavara litsentse. Hea näide: Ubuntu.

3. Nõrk (GNU LGPL). Siin lähtekoodi avalikustamise kohustust ei ole. Põhiliselt kasutatakse tarkvara komponentide kaitseks. Sellega saab teha osa enda tarkvarast avalikuks ning seeläbi saavad teised arendajad seda komponenti kasutada. Lubatud on ka komponendi muutmine. Sisuliselt "copy-paste" kokkulepe. Tuntumad näited siin Mozilla Firefox ja LibreOffice.

4. Puudub. Copylefti ei ole. Sel juhul peab kaasas olema dokumentatsioon, kus on välja toodud õigused, mida teha võib. Näiteks Apache

Ole inimene!

Luues tutvusi internetis, ei tea sa kunagi, kelle otsa satud. Suheldes usud sa tema sõnu, vähemal või suuremal määral. Mida aeg edasi, seda rohkem infokilde tekib ning iga lisanduva detailiga arutled, kas see sobib pilti või mitte. Üritad tuvastada kellega on tegu ja kui palju sinule on valetatud. Mõnikord aga ei olegi valetatud, vaid oled ise loonud oma eelarvamuste ja saadaoleva info põhjal täiesti vale pildi.

Kui passi vaadates tunned hirmu, sest pension justkui ei olegi enam nii kaugel, siis internetis rollimänge mängides, justkui juba eeldad, et oled seltskonnas kõige vanem. Ühes mängus, kus eesmärk on leida omale meeskond ning siis meeskonnaga koos ehitada ja ühiselt arendada küla, sattusin kokku väga lõbusate inimestega. Kokku oli meid 4 ning meeskonnatöö sujus. Eraelust ei räägitud, küll aga mängu kohta teadmiste jagamine ja üksteise aitamine oli prioriteet. Pahaaimamatult lõin ka seal endale pildi, et ilmselt päris noorte inimestega tegu ei ole, küll aga kindlasti minust nooremad, kuna ajast neil puudu ei olnud, mängus olid nad ennem mind ning jäid minust ka sinna, kui minul aeg magama minna, et järgmine päev tööle liikuda. Suur oli minu üllatus, kui ühel päeval tuli teemaks, millega siis päris elus ka tegeletakse ning selle tulemusena avastasin, et hoopis mina olin seal seltskonnas kõige noorem.

Üldiselt, mida ma õppisin? Ära eelda liiga palju. Käitu viisakalt, sa kunagi ei tea, kellega tegelikult suhtled. Ole inimene!

IKT arengukava 2020, mis on realiseerunud, mis mitte?

Mõned mõtted, mis ehk Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, kõige paremini on realiseerunud ning mis pigem mitte.

Visiooni esimene punkt, Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond, on õnneks endiselt nii. Kuigi otseseid piiranguid ei ole, kirjutada võib endiselt kõigest, on palju tähelepanu juhitud asjaolule, et ehk ei ole kõige mõistlikum avalikult kõigest rääkida. Tekkimas on järjest rohkem "kirjutamata reegleid", kuna arusaam, et sa ei ole internetis anonüümne on inimestele järjest enam kohale jõudmas. Mõneti ka seetõttu on veel enam tähelepanu pööratud privaatsusele ja andmekaitsele. Seda toetamaks on 2018 mais jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, ehk GDPR. Privaatsus ja andmete kaitse on selgelt prioriteet ning ka ühiskonna teadlikus selle vajalikkusest on kasvamas.

Visioonist täielikult ebaõnnestunud on: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele." Ei saa öelda, et selle teemaga ei ole tegeletud, lihtsalt seda ei ole tööle saadud. SKAIS2 arendus põrus, põhjuseid oli mitmeid, näpuga näitamist ja süüdlase otsimist palju, kuid fakt on, et tänaseks päevaks süsteem ei tööta. Digiretsept, justkui eksisteerib, üldjuhul ka töötab, aga ikka ei meeldi. Väidetavalt on süsteem aeglane, keeruline ning retseptide koostamise aega tuleb hoolikalt valida, kuna mitte alati süsteem ei toimi. Ise seda kontrollida ei saa, seega usaldan perearsti arvamust. Kokkuvõttes ei näe, et selles valdkonnas viimase seitsme aastaga midagi oluliselt paremaks või kvaliteetsemaks läinud.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 on kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

WikiWiki, Õnn või õnnetus?

WikiWikiWeb - Just selle nimega lõi Ward Cunningham esimese Wiki 1994 aastal. Koha kus kasutajad said kiirelt sisu muuta samas kui taustal oli rakendatud versioonihaldus. 2001 loodi Wikipeedia ning kes vähegi on 2000-ndatel koolis käinud, on kindlasti sellega ka kokku puutunud.

Wikipeedia on ühtlasi õnn ja õnnetus. Kogu info on kiirelt ja lihtsalt kättesaadav ning tihtipeale ei teki kahtlustki, et see ei pruugi tõde olla. Me ei mõtle, et wikipeedia sisu võib muuta igaüks, selle sisu kontrollivad vaid teised kasutajad, kes parandades kirjutavad sinna oma arvamuse. Kui entsüklopeedial on autor, kes justkui annab mingisuguse kvaliteedi tunnuse, või vähemalt võimaluse kontrollida tema pädevust, siis wikis seda ei ole.

Kuidas siis eristada tõde väljamõeldisest? Me eeldame, et ega keegi pahatahtlikult mingit jama ju ei kirjuta. Wikit kasutades peaks koguaeg peas käima, et see ei pruugi olla õige. Heal wiki artikklil on viited algallikale, et lihtsalt ja kiirelt vajadusel infot kontrollida. Kui viiteid ei ole, on see esimene ohumärk. Kui info tundub jabur, tuleks sellesse ka skeptiliselt suhtuda.

Kokkuvõttes, wiki on väga hea koht info kiireks leidmiseks, kuid saadud infot peaks kontrollima. Entsüklopeediad ilmselt veel lähiajal täiesti ära ei kao, küll aga sellist pilti, kus pea igas kodus oli "ENE kollektsioon" riiulil, me ilmselt enam kunagi ei näe.

Midagi vana...mis on alles, mis juba unustatud

E-mail

Millal saadeti esimene e-mail? Esimene programm mis vähegi meenutab e-maili loodi MIT-s 1965. Selle nimi oli Mailbox ning sisuliselt sai sinna kirja panna sõnumeid mida järgmine kasutaja sai lugeda. Süsteem oli efektiivne, eeldusel, et kõik kasutasid sama arvutit.

1969 loodi Arpanet, mis sillutas teed arvutitevahelisele sõnumivahetusele. Juba samal aastal saadeti arvutite vahel esimene sõnum. 1971 võttis Ray Tomlinson kasutusele märgi @ ning e-mail, nii nagu me seda täna tunneme, oli sündinud. Kontseptsioon oli lihtne: kasutajanimi@arvutinimi. Viie aastaga kasvas selle suhtlusvahendi kasutatavus tasemeni, kus 75% kogu võrguliiklusest oli elektrooniline sõnumivahetus. Tänaseks on lääne maailmas inimese e-maili olemasolu sama elementaarne kui nimi. Eestis saab kodanik oma esimese e-maili sündides ... isikukood@eesti.ee



IRC

IRC - Instant Relay Chat, loodi Soomes 1988. Kuigi täna kasutatakse seda vähe, oli oma hiilgeajal kasutajaid miljoneid. IRC eelis teiste jututubade ees oli tema kasutatavus ja paindlikus. Sai luua bot-e, skripte mis tegid lihtsast jutuajamisest interaktiivse ja mängulise keskkonna.

Kuigi IRC kaotas oma kasutajaid lihtsatele suhtlusvahenditele, nt MSN messenger ja facebook messenger, on siiski pead tõstmas moodsamad ja huvitavamad suhtluskanalid, nt Slack ja Discord, mis jällegi võimaldavad kasutajatel luua seda mängulisust ja kasulikkust mida pakuvad bot-id.

Kolm huvitavat projekti, millest asja ei saanud...

Microsoft Zune

I-Podi teavad vist kõik, aga kes mäletab sellist toodet nagu Microsoft Zune? Esmalt loodud aastal 2006, pidi pakkuma konkurentsi juba aastaid edukalt turul olnud I-Podile. Tootmine lõpetati oktoobris 2011. Mis juhtus?

Microsoft lõi toote, mis ei erinenud juba turul olemasolevast, täitis sama eesmärki, sama edukalt ning ei pakkunud midagi uut ega ühtegi põhjust miks peaks välja vahetama tuntud ja usaldatud I-Podi.
Toote edule ei aidanud ka kaasa prohmakas, kus arendajad olid unustanud, et eksisteerib liigaasta, mistõttu 31 detsember 2008, seadmed lakkasid töötamast.

Google Glass

Toode, mis pidi vapustama maailma, muutma liitreaalsuse ulmefilmidest olevikku, kajastama tehisintellekti võidukäiku... takerdus raha ja privaatsuse sasipuntrasse ning on tänaseks kasutusel vaid vähesel määral. Inimesed ei olnud valmis maksma $1500 toote eest, mida mitmetes avalikes kohtades keelustama hakati, kuna see võimaldas salvestada videot, ilma et keegi sellest aru saaks.

Amazon Fire phone

Jah, Amazon on tootnud telefone, juuli 2014 - august 2015. Telefonil oli 3D display, mis tundus uus ja huvitav, aga üldiselt suhteliselt kasutu. Selleks, et telefon tööle saada, tuli Amazonil androidi kõvasti mudida, mille tulemusena paljud rakendused enam seal ei töötanud, sh. google maps ja gmail. Kui sellele lisada ka telefoni kõrge hind, mis oli samas hinnaklassis teiste tipptelefonidega ning ka fakt, et toodet müüdi vaid AT&T võrgu klientidele, siis pole ka ime, et tänaseks teavad vaid vähesed, et Amazon on telefone tootnud.