Copyleft, avavara litsentsid. Milleks on vaja avalikule tarkvarakomponendile litsentsilepingut, kui see on niigi, avalik? Põhiliselt kaitsmaks, et vabavara jääks vabaks ka peale järmise arendaja arendust. Lühidalt jagatakse vabavara litsentsid nelja klassi:
1. Väga tugev (AGPL). Selle litsentsi alusel tuleb avaldada kogu lähtekood ja dokumenteerida ja välja tuua ka iga muudatus. Arendades äritarkvara ning kasutades seal mõnd komponenti, mis selle litsentsiga on määratud, ja palun, kohustus kogu äritarkvara kood avalikustada. Ilmselt mitte parim valik äritarkvara puhul. Wikipedias on aga terve tarkvara nimekiri mis selle litsentsiga kaitstud. Ise olen kokku puutunud Nextcloudiga.
2. Tugev (GNU GPL). Sel puhul on lubatud tarkara kasutada, kopeerida, jagada ja ka muuta. Muuta ei tohi litsentsi ning ka kõik arendused peavad järgima esialgset litsentsi. Kõik muudatused peavad olema välja toodud koos muutmise kuupäevaga. Ilmselt üks enimkasutatavaid vabavara litsentse. Hea näide: Ubuntu.
3. Nõrk (GNU LGPL). Siin lähtekoodi avalikustamise kohustust ei ole. Põhiliselt kasutatakse tarkvara komponentide kaitseks. Sellega saab teha osa enda tarkvarast avalikuks ning seeläbi saavad teised arendajad seda komponenti kasutada. Lubatud on ka komponendi muutmine. Sisuliselt "copy-paste" kokkulepe. Tuntumad näited siin Mozilla Firefox ja LibreOffice.
4. Puudub. Copylefti ei ole. Sel juhul peab kaasas olema dokumentatsioon, kus on välja toodud õigused, mida teha võib. Näiteks Apache
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar