reede, 28. veebruar 2020

IKT arengukava 2020, mis on realiseerunud, mis mitte?

Mõned mõtted, mis ehk Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, kõige paremini on realiseerunud ning mis pigem mitte.

Visiooni esimene punkt, Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond, on õnneks endiselt nii. Kuigi otseseid piiranguid ei ole, kirjutada võib endiselt kõigest, on palju tähelepanu juhitud asjaolule, et ehk ei ole kõige mõistlikum avalikult kõigest rääkida. Tekkimas on järjest rohkem "kirjutamata reegleid", kuna arusaam, et sa ei ole internetis anonüümne on inimestele järjest enam kohale jõudmas. Mõneti ka seetõttu on veel enam tähelepanu pööratud privaatsusele ja andmekaitsele. Seda toetamaks on 2018 mais jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, ehk GDPR. Privaatsus ja andmete kaitse on selgelt prioriteet ning ka ühiskonna teadlikus selle vajalikkusest on kasvamas.

Visioonist täielikult ebaõnnestunud on: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele." Ei saa öelda, et selle teemaga ei ole tegeletud, lihtsalt seda ei ole tööle saadud. SKAIS2 arendus põrus, põhjuseid oli mitmeid, näpuga näitamist ja süüdlase otsimist palju, kuid fakt on, et tänaseks päevaks süsteem ei tööta. Digiretsept, justkui eksisteerib, üldjuhul ka töötab, aga ikka ei meeldi. Väidetavalt on süsteem aeglane, keeruline ning retseptide koostamise aega tuleb hoolikalt valida, kuna mitte alati süsteem ei toimi. Ise seda kontrollida ei saa, seega usaldan perearsti arvamust. Kokkuvõttes ei näe, et selles valdkonnas viimase seitsme aastaga midagi oluliselt paremaks või kvaliteetsemaks läinud.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 on kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar